Программирование

10 мест, которые я покажу своему другу

1. Kõigepealt näitam sõbrale oma kooli, see on väga tähtis koht, sest ma õppin seal ning tahan, et mine sõber teaks ning nägiks kohta kus ma õppin juba 12 aastat. Tallinna Mustjõe Gümnaasium on vene õppekeelega üldhariduskool Tallinnas Haabersti linnaosas aadressil Paldiski maantee 83. Kool loodi 1960. aastal Eesti Raudtee keskkooli nr. 1 baasil. Aastani 1964 asus kool toonase aadressi järele Roopa tänav 7A (praegu on see hoone Luise tänavas). Aastal 1964 asus kool oma praegusele kohale; lisandusid eesti klassid Tallinna 44. 8-klassilisest koolist (endisest Haabersti koolist). Esimene eesti õppekooliga keskkoolilend lõpetas aastal 1971. Eestikeelsed klassid tegutsesid aastani 1975, mil kooli eestikeelsete klasside baasil avati Kuldnoka tänaval eestikeelne Tallinna 3. Keskkool. 1998. aastani oli kooli nimi Tallinna 45. Keskkool. 


2. Pärast seda teeksin eksursuiooni linna keskuses ja näitaksin sõbrale vabaduse väljakut. Vabaduse väljak on Tallinnas Kesklinna linnaosas asuv esindusväljak.

Ajaloo jooksul on see kandnud ka nimesid Heinaturg, Puu- ja heinaturg, Peetri plats, Vabaduse plats, Võiduväljak, Võidu väljak.

Vabaduse väljak piirneb idas Jaani kiriku ja Pärnu maanteega, läänes Harjumäega, põhjas kunagise kindlustusseltsi EEKS-Maja hoone, Tallinna Kunstihoone, Eesti Kunstnike Liidu maja ja Tallinna Muusikakooli hoonega, lõunas hotell Palace'i, Vene Teatri ja Tallinna Linnavalitsuse hoonega.

Vabaduse väljakult algavad: lääne suunas Kaarli puiestee, ida suunas Estonia puiestee ja lõuna suunas Roosikrantsi tänav. Vabaduse väljaku põhjaküljel lõpeb Tallinna vanalinnast tulev Harju tänav.

Sissepääs jalakäijate tunnelisse

Vabaduse väljaku ääres asuvad:

• ·         Vabadussõja võidusammas (2007)
• ·         Tallinna Jaani kirik (1870), Vabaduse väljak 1
• ·         Elumaja koos esimesel korrusel asuvate äriruumidega, Vabaduse väljak 2 /Suur-Karja tänav 18
• ·         Hotell Palace (1936), Vabaduse väljak 3
• ·         Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, Vabaduse väljak 4
• ·         Vene Teater (1926) ja restoran Astoria, Vabaduse väljak 5
• ·         Eesti Kunstnike Liidu ateljeed ja erakorterid (1953), Kunstihoone galerii, SA Tallinna Kunstihoone Fondi kontor, Vabaduse galerii, Vabaduse väljak 6
• ·         Tallinna Linnavalitsuse hoone, Vabaduse väljak 7
• ·         Tallinna Kunstihoone (1934), Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kaasaegse Kunsti Keskus, Vabaduse väljak 8
• ·         Teaduskeskuse AHHAA Tallinna filiaal, Vabaduse väljak 9
• ·         Kunagise kindlustusseltsi EEKS-Maja hoone Vabaduse väljak 10 (1936; arhitekt Elmar Lohk[1]). Hoones asusid kohvik Kultas ja korterid; Tallinna Oktoobri rajooni moodustamisel tõsteti elanikud välja ja hoonesse paigutati Oktoobri Rajooni täitevkomitee.
• ·         Vabaduse kell Kaarli puiestee alguses (2003)

3. Pärast vabaduse väljakut näitaksin sõbrale oma rajooni Telliskivi. Ma elan siin ning seal on populaarne Telliskivi loomelinnak.  Telliskivi Loomelinnak on ainulaadne ja eripärane koht. Nõnda paindlikult tekkiv, kasvav ja kujunev töö- ja ajaveetmiskeskkond on haruldane isegi maailma lõikes. Iga päev satub siinsesse pinnasesse mõni uus mõtteidu, millest sünnivad uued asjad, nähtused ja tegevused. Siit leiab asju, millel täna veel pole nime. Ent homme kutsutakse neid kultuuriks.

Loomelinnak on uute asjade kodu. Siin on headele ja hapratele mõtetele sõbralikku ja toetavat ruumi, kus võrsuda ja kõrgeks kasvada. Loomelinnakus on väga palju söögiplatsi, kus on võimalik midagi süüa. 

4. Eesti Meremuuseum on 1935. aastal asutatud muuseum, mis tegeleb merendusalaste eksponaatide eksponeerimisega, merendus- ja kalandusalase teadusliku uurimistööga ning allveearheoloogiaga.

Pärast nõukogude okupatsiooni algust 1940. aastal muuseum likvideeriti ja selle kogud jagati eri muuseumite vahel. 1950. aastate lõpul loodi Tallinna linnamuuseumis vanade kogude põhjal merendusosakond ning 1960. aastal asutati Meremuuseum taas. Tänapäeval loetakse Eesti Meremuuseumi sünniaastaks siiski 1935. aastat.

1980. aasta Moskva olümpiamängude Tallinnas toimunud purjeregati puhul taastati meremuuseumi uueks hooneks keskaegne suurtükitorn Paks Margareeta, renoveerimine lõppes 1981. Suurem osa põhiekspositsioonist pärinebki sellest ajast, mistõttu on Meremuuseum praegu Eesti muuseumitest kõige vanema püsiekspositsiooniga muuseum. Ekspositsiooni uuendamine on kavas aastaks 2015.

1990. aastate algusest on muuseum omandanud ka vanemaid Eesti laevu nagu Suur Tõll ja Lembit. Lennusadamas asub muuseumi 2012. aastal avatud uusim osa Tallinna vesilennukite angaar, mis on Eesti üks moodsamaid muuseume ning populaarne turismiatraktsioon.

Eesti Meremuuseumi põhiekspositsioon asub Paksus Margareetas, laevastik Lennusadamas. Samuti toodi varem Püssirohukeldris asunud Miinimuuseum 2011. aastal Lennusadama angaari. Uue väljapaneku asukohana taastati ja kohandati muuseumi jaoks Tallinna vesilennukite angaar. 2013. aasta alguses oli muuseumil umbes 110 töötajat.

http://meremuuseum.ee/paks-margareeta/

5. Kristiine Keskus on kaupluste arvu poolest üks suurematest kaubanduskeskustest Eestis!

Kristiine Keskus avas uksed 1999. aastal. Esimene juurdeehitus tehti aastal 2002, kui Keskus laienes 17 000 m2 võrra. Aastal 2010 loodi teise laiendusega juurde 13 600 m2 uut pinda. 2011. aastal omandas Kristiine Keskuse kaubanduskinnisvara ettevõte Citycon Oyj.

43 700 ruutmeetrisel äripinnal tegutseb ligikaudu 170 kauplust. Kristiines on umbes 100 erinevat moepoodi ja 18 suurepärast söögikohta. Kristiinet külastab päevas ligikaudu 20 000 inimest ja Keskusel on suur õue-, sise- ja ka katuseparkla.

Taaraautomaadid on avatud iga päev 08.00-23.00 ja asuvad parkimismajja viiva kaldtee all. Ligipääs õueparklast.

http://www.kristiinekeskus.ee/about-main

6. 4. Eesti Meremuuseum on 1935. aastal asutatud muuseum, mis tegeleb merendusalaste eksponaatide eksponeerimisega, merendus- ja kalandusalase teadusliku uurimistööga ning allveearheoloogiaga.

Pärast nõukogude okupatsiooni algust 1940. aastal muuseum likvideeriti ja selle kogud jagati eri muuseumite vahel. 1950. aastate lõpul loodi Tallinna linnamuuseumis vanade kogude põhjal merendusosakond ning 1960. aastal asutati Meremuuseum taas. Tänapäeval loetakse Eesti Meremuuseumi sünniaastaks siiski 1935. aastat.

1980. aasta Moskva olümpiamängude Tallinnas toimunud purjeregati puhul taastati meremuuseumi uueks hooneks keskaegne suurtükitorn Paks Margareeta, renoveerimine lõppes 1981. Suurem osa põhiekspositsioonist pärinebki sellest ajast, mistõttu on Meremuuseum praegu Eesti muuseumitest kõige vanema püsiekspositsiooniga muuseum. Ekspositsiooni uuendamine on kavas aastaks 2015.

1990. aastate algusest on muuseum omandanud ka vanemaid Eesti laevu nagu Suur Tõll ja Lembit. Lennusadamas asub muuseumi 2012. aastal avatud uusim osa Tallinna vesilennukite angaar, mis on Eesti üks moodsamaid muuseume ning populaarne turismiatraktsioon.

Eesti Meremuuseumi põhiekspositsioon asub Paksus Margareetas, laevastik Lennusadamas. Samuti toodi varem Püssirohukeldris asunud Miinimuuseum 2011. aastal Lennusadama angaari. Uue väljapaneku asukohana taastati ja kohandati muuseumi jaoks Tallinna vesilennukite angaar. 2013. aasta alguses oli muuseumil umbes 110 töötajat.

http://meremuuseum.ee/lennusadam/

7. Stockmannis on tore võimalus kogu Tallinna terrasist näha. Seal on Mademoiselle kohvik. 

Stockmann koostöös Mademoiselle kohvikuga avas 300m2 ning ligi 160 istekohaga katuseterrassi.

 Ligipääs suurele südalinna ning Tallinna lahe vaatega katuseterrassile on  kaubamaja 5. korruse aatriumist ja Mademoiselle kohvikust.

 Stockmanni kaubamaja direktori Marge Türneri sõnul on terrassi plaane peetud kaua ja nüüd see lõpuks tänu sügisel uuenenud 5. korrusele ka teostus. „Esimest korda Stockmanni ajaloo jooksul võimaldatakse katusepindade kasutuselevõtt äritegevuseks, seda lisaks Tallinnale ka Helsingi Stockmanni kaubamajas. Avaneb suurepärane võimalus ostlemise vahepeal, ärilõunal või soojal suveõhtul mõnusas keskkonnas ja värskes õhus aeg maha võtta ning nautida linna tuiksoonel head toitu, jooki ja seltskonda,“ avas ta ootusi. Helsingi Stockmanni kaubamaja katuseterrass avati maikuus ja sellest on kujunenud kesklinna üks popimaid kohtumispaiku.

 Cafe Mademoiselle OÜ omaniku Mihail Burõhhi sõnul on tegemist ajaloolise hetkega, mil eriline linnavaade muutub kättesaadavaks kõikidele tallinlastele. “Sel puhul oleme otsustanud luua sinna linna mõnusaima terrassi, investeerides näiteks spetsiaalsesse LED valgustusega baari, kust hakatakse pakkuma  just Stockmanni terrassile serveerimiseks loodud kokteile ning vürtsitatud limonaadijooke igale maitsele. Lisaks ootab külastajaid suvine terrassimenüü ja muidugi Mademoiselle legendaarne koogivalik,” lisas ta.

Stockmanni katuseterrass saab olema avatud iga päev kuni ilusate ilmade kestmiseni sügisel.

http://www.stockmann.ee/portal/18070/

8. Kadrioru loss on ka väga oluline ajalooline asi. Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulik ja uhke Rooma baroki stiilis keisriloss, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, kerkis karge Läänemere äärde Vene valitseja Peeter I tahtel.

Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel asus siin Eesti Vabariigi riigipea residents. Sel ajal valmisid juurdeehitised – banketisaal, talveaed; paljud ruumid said uue kujunduse.

2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu.

9. Kumu on Eesti Kunstimuuseumi peahoone ning suurim ja esinduslikem näitusepaik Eestis. Muuseum avati 17. veebruaril 2006. Aastal 2008 võitis Kumu Euroopa aasta muuseumi tiitli. See on märkimisväärne rahvusvaheline tunnustus Kumu pürgimusele olla tõeliselt kaasaegne kunstimuuseum, mis ei ole pühendunud ainult kogumisele, säilitamisele ja eksponeerimisele, vaid on polüfunktsionaalne ruum aktiivseks vaimseks tegevuseks alates väikelastele suunatud haridusprogrammidest kuni diskussioonideni kunsti olemuse ja tähenduse üle kaasaegses maailmas.

10. Solaris on Tallinna kesklinnas Estonia puiestee ja Rävala puiestee vahel asuv kultuuri- ja kaubanduskeskus, mis avati 9. oktoobril 2012. Hoone ehitati 2009. aastal peaaegu täielikult lammutatud Sakala keskuse asemele.

Solarise keskus, vaade Estonia puiesteelt

Hoones on Nordea Kontserdimaja (kuni maini 2014 Nokia Kontserdimaja), seitsme saaliga Apollo Kino (kuni oktoobrini 2015 Solaris Kino) ja väärtfilmikeskus Artis.

Solarise arhitekt on Raivo Puusepp. Keskuse aadress on Estonia puiestee 9.